Värvid, vabadus, vastuhakk ja võrdsusprouad – Marimekko tähendus soomlaste jaoks

Kas mäletate seda tunnet, kui lasteaiaealise lapsena saad vanaemalt jõulukingi ja see pakk on pehme? No minuga juhtus see igal aastal. Pakis oli iga kord Jokapoika-särk. Ja see polnud veel kõik. Mu tädipoeg sai alati helesinise särgi ja minu pakist ilmus välja roosa särk. Kuigi nimi ”Jokapoika” viitab unisex-mõtlemisele ja see särk oli mõeldud kõigile olenemata soost, ärritas mind poisina see ”tüdrukute värv”.

Unisex-ideed peeti Soomes 1950. aastatel radikaalseks, kuid just seetõttu sai särgist fenomen – algul marginaalsena ja hiljem peavoolus. 1970. aastatel sai särk osaks igapäevasest esteetikast ning seda võis näha koolis, tänaval ja kodudes. See esindas moe demokratiseerimist Soome ühiskonnas. Hiljem, 80. aastatel sai sellest Soome põhikooli meesõpetajate vormiriietus, rõivaese, mida meie, tolleaegsed koolilapsed, kindlasti mäletame.

Marimekko asutas Armi Ratia koos abikaasa Viljoga 1951. aastal. Ettevõtte esimene moeetendus samal aastal sai vaimustunud vastuvõtu osaliseks. Marimekko sündis vajadusest tuua sõjajärgsesse Soome midagi uut: värvi, vabadust ja optimismi. 1960. aastatel saavutas bränd rahvusvahelise tuntuse, kui Ameerika Ühendriikide tulevane esileedi Jacqueline Kennedy kandis oma abikaasa valimiskampaania ajal Marimekko rõivaid. See tõi ettevõttele nähtavuse ja sillutas teed ekspordieduni. Samal ajal sai Marimekkost Soomes kaasaegse naise sümbol – praktiline, isikupärane ja avatud meelega.

Teate kindlasti seda Marimekko moone kujutavat Unikko-nimelist lillemustrit igas Soome kodus? Minu jaoks tähendab see vakstut ümmarguse köögilaua peal, mille ümber olid tolleaegsed varbadest seljatoega toolid. Mu esimene loominguline katsetus on seotud just selle vakstuga, mille mustrilillede äärejooni püüdsin pastakaga üle joonistada, ise söötmistoolis istudes. Minu mäletamist mööda polnud see eriti edukas katse.

Unikko-mustri kujundas Maija Isola 1964. aastal. Kõige huvitavam on see, et Unikko sündis keelu tagajärjel. Armi Ratia oli teatanud, et Marimekko ei hakka lillemustreid tootma, tema arvates olid need liiga tavalised. Maija Isola hakkas sellele mõttele vastu. Ta joonistas mitu graafilist suurte lilledega mustrit, mille hulgast just Unikko esile tõusis. See avaldas Armi Ratiale nii palju muljet, et muster võeti tootmisse. Sellest ajast alates on Unikko olnud Marimekko sümbol ning Soome loovuse ja iseseisvuse võrdkuju.

Arvake, kus tänapäeval kõige rohkem vanemaid Marimekko kleite näha võib? Loomulikult võrdsuse eest seisvate prouade kogunemistel. Ja kuidas neid rõivatükke kutsutakse? Loomulikult telkideks. Aga võrdsusproua pole sugugi halvustav nimetus – need naised kannavad võrdõiguslikkuse rüüd uhkusega. Üks Marimekko tuntumaid naisjuhte Kirsti Paakkanen aga eelistas Chaneli jakke ja oli täielik võrdsusprouade vastand. Võib-olla Marimekko ongi nähtus, milles väljendub soomlaste vastuseis moestiilidele.

Tõlge Anu Kippasto

Elo 2/2025

https://www.tuglas.fi/varvid-vabadus-vastuhakk-ja-vordsusprouad-marimekko-tahendus-soomlaste-jaoks